Paul Auster "New Yorgi triloogia"

6/10
(Kaalusin, kas 6 või 7, aga siis otsustasin, et asjaolu, et pealkirjas pole Yorki, vaid on Yorgi, sunnib panema 6 - mulle ei meeldi see "jorgi" seal.)

Mahu poolest üllatav raamat - olin arvanud, et see oleks mingi paks asi, kolm raamatut ikkagi. Tuleb välja, et need on pigemini lühiromaanid, kõik kolm kokku 350 lk. Sedagi kiirelt jooksva detektiivikastiiliga (või oleks õigem öelda, et hemingway'likuga.)

Iseenesest oli raamatus mõndagi head.
Lugu oli omamoodi huvitav jälgida (ilma eriliste tõusude-mõõnadeta, pärast algtõuget teatav kulgemine lahenduse juurde; lõpptulemusele hulpimine. Kummastus ilma kafkalikkuseta). Selline lugu, millest tõenäoliselt erilist filmi ei saaks - no pole seda konkreetset lugu, lugu on nauditav oma poolelijäämistes, poolikkustes.
Kiita võib ka mõnuga loetavat stiili - see polnud esteetiline elamus, vaid pigem, nagu öeldud, hemingway'lik mehelik nullstiil. Kirjeldusi õieti ei olnud või kuivõrd oligi, sulasid need tegelaste toimetamisse ära. Autor mitte ei maali sõnadega, vaid tegutseb.

Sellest hoolimata, mul on tunne, et ma pole inimene, kes peaks sellest raamatust rääkima. Selle intellektuaalne tasand jäi mulle võõraks. Ehkki oli huvitav näha seda, kuidas autor käsitles identiteedi olemuse, juhuse jms küsimusi, ei pane need mu mõttesagaraid kirglikult kihama. See potentsiaal on siin olemas, aga mul oli vist lugemisel sedapuhku igatsus millegi muu järele. Ja õnneks-kahjuks pole kohustust otsida seda äratajumist. Kui selle kallal veidi vaeva näha ja selle seltsis rohkem aega veeta - tutvuda nende küsimustega, otsida sügavalt raamatust või teistest raamatutest ja iseenesest seda kokkukõlavat ahhaa-momenti -, siis see kuidagi vast ikka leiduks.
Praegu siiski lepin selle ideelise mittehaakumisega ja asun mõne järgmise kallale.

See on raamat, milletaolist ma loen ja on huvitav lugeda ja isegi soovitaks täitsa loetava - ehk isegi hea - raamatu pähe, aga kuna selle ideed ja üldine temaatika ei haaku minu huvisfääridega, siis ei jää mingit kestvamat muljet. Samas, võib-olla mingi hetk see siiski tuleb. Käib mingi plõks ja raamat muutub mulle kogu oma küsimusepüstitusega elavaks.