Mark Z. Danielewski "House of Leaves"

10/10
Ära loe siit edasi. Kui sa pead seda raamatut lugema (ehkki Sa ei tohiks seda lugeda, raamatu esimesel leheküljel on öeldud: This is not for you), siis ära loe siit edasi.

Kui Sa loed seda, mis ma siia kirjutan, siis Sa tead lugedes, et keegi teine on seda lugenud. Seda tunnet ei tohi tekkida. See raamat peab muutuma intiimseks dialoogiks. Mitte Sinu ja autori vahel, vaid Sinu ja tegelase vahel - või õigemini, Sinu ja tegelaste... Või veelgi õigemini, Sinu ja selle tõve vahel, mis kõiki raamatu tegelasi oma võimuses hoiab.

See on sama tõbi, mis lugejatki enda küljes hoiab. Raamatu erinevaid metatasandeid seob omavahel just see tõbi, see palavikuline erutus, mis muundub mitte vaid lugemise erutuseks, vaid millekski enamaks. Kuskil kõigi nende metatasandite vahel eksib see tõbi ära ja voolab otse sinusse.

Ja see tõbi, kui see on Sind tabanud, tekitab mingi "kuni ma loen seda"-nihke. Tunde, et kuni Sa seda raamatut loed, siis see pole mitte öökapil vedelev trükis, mille lugemist Sa võib-olla ootad, vaid pigem on see öökapil (või kotis? või laual? kuskil lähedalt võtta...) viibiv raamat, mis sind ootab.

Ma tegin vea - ma vestlesin kellegagi selle raamatu teemal. Enne, kui olin lõpuni lugenud. Lummus kadus. Järele jäi "ülejäänud raamat"...
Tundub, et raamat tuleb paari päevaga läbi lugeda, nagu enamik näivad tegevat. 700 lehekülge küll, aga mõni neist on üheleheküljene.

See lummus oli aga siiski olemas. See on miski, mida ma sellest aimasin ja millest paljud olid Goodreadsis juttu teinud. Isegi mõned kriitilisemad arvamusavaldused ("arvustusteks" on neid goodreadsi-nupukesi plass nimetada) tõstsid esile asjaolu, et raamat tõesti hoidis enda kütkes.

Aga selleks peab raamat olema üksinda loetud. Võid teada tõvest, mis raamatu igasse lehekülge on imbunud, aga loodan, et Sa ei tea vasturohtu. Ei, valetan, vasturoht ei mõju siis, kui seda teada - see käivitub siis, kui seda kasutada.

Tõve võim hakkab kaduma, kui seda teistega jagada. Juba põdenutega.

Loodan, et Sa loed seda raamatut salaja. Kui keegi peaks küsima, mida sa parasjagu loed - ei tea, kes peaks, aga ehk siiski -, siis ütle midagi muud. Valeta kasvõi. Sest see võiks olla Sinu isiklik tõbi, mis tuleks lihtsalt läbi elada.