Iain M Banksist tagantjärele

Üks mu lemmikkirjanikke suri 59-aastaselt.

Iain (M) Banks oli üks ainsaid ulmekirjanikke, kes oli piisavalt hea kirjanik, et tavakirjanduses laineid lüüa.
Tema (mitte-ulmeline) "Herilasevabrik" on ikka figureerinud mõningais kõige paremate Inglise proosateoste nimekirjades.

Aga ulme oli tal veelgi võimsam, sest sisaldas sedasama kvaliteeti, sedasama huumorimeelt, sedasama jõhkrust (aga ei kujune mitte "uu, banks on nii šokeeriv"-muljeks, vaid on alati osa tekstimaailmast või peategelasest vms ja sulandub sellesse - šokeerivus, mis ei tüüta oma pingutamisega, vaid veenab) ja sedasama taju väga heast sisemisest kõrvast, mis tajub ära, mis töötab, mis mitte,

aga on sellele lisaks kantud võimsast kujutluslennust, mis laseb tal üles ehitada keerulisi ja põnevaid maailmu.

Tema peamaailm, mis hakkab kõigi tema heade teoste kiuste ilmselt tema nimega seoses kajama, on Kultuuri-universum. Ja see on minu meelest kõige huvitavam kosmoseulmeline-universum mida ma olen lugenud. Star Warsi ja Treki totakate "go where no man'ide" ja Cantinade kõrval, mille peamine voorus on liikide mitmekesisus ja vaatajas mingi "haha, see tegelane on NII ROHELINE!"-stiilis vau-elamuste kõrval on Kultuuri maailmas vaadeldud palju huvitavamalt eetilisi küsimusi.
Igatahes parim utoopia, mida olen lugenud.

Ta on kirjanik, kelle teosed ja mõtted teevad tavaliselt selle ühe lisasammu, mistõttu jõuab ka selleni, milleni vähegi mitterumal inimene ise kohe ei jõuaks.
Kummaline näide:
Kunagi oli stseen - üks tehisintellekt jutustas naistegelasele ajalugu (mingi eseme tausta lahtirääkimise mõttes vms) ja jõudis mõtte juurde, et 2000 aastat tagasi selle naiskapten tegi seda-toda-kolmandat.
Naistegelane kergitas kulmu ja ütles imestades: "Väga kummaline, et sellise ajani pidasid inimesed vajalikuks üldse kasutada mingit elavat *inim*kaptenit laevade tüürimisel."

Žanrilt kaldub ta ehk ulmepõnevikuks. Žanr, mida ma ei reklaamiks muidu (piinlik ju kuidagi), kui ta ei viljeleks seda nii neetult oivaliselt.

Kultuuri-raamatud on eraldiseisvad lood, mida võib lugeda kuidas tahes. Ja kaks parimat, mida olen seni lugenud, on maakeeli ka olemas.

"Mängur" oli minu jaoks kunagi see Kultuurišokk, mis muutis autori heaks, aga ebalusega, et ehk on tegemist ühe-hiti-mehega.
Kuni lugesin hiljem "Relvade kasutust", mis oli väga halva tõlke kiuste (parim sõber ei saagi seda eesti keeles lugeda, sest tema jaoks ei ole võimalik headusel sealt esile tulla) tükimat aega minu lemmikraamat.
"Mõtle Phlebasest" ei soovita ma eriti kellelegi - mitte, et see oleks halb, aga eelmainitud väga heade kõrval on see veidi kahvatum.

Iain Banksina (ilma keskmise täheta - ulmet kirjutas Iain M. Banksina, kõike muud selleta) kirjutatud "Herilasevabrik" ja "Äri" olid väga toredad. Nagu öeldud, "Herilasevabrik" kuskil nimetatud üheks parimaks või tähtsamaks vms ingliskeelseks teoseks 20. sajandi jooksul ja noorusliku peaaegu-et-kolekirjandusliku teosena oli see väga hea... Peaaegu-et, kuna see oli peaaegu Kenderi moodi jõhkrusega tehtud. Peategelane on üsna talumatu sadist, mis ei muutnud teda siiski päris pahaks - ta oli üks kõige talumatumaid antikangelasi, aga mingit osa sisemisest sadistlikust uudishimust ta kõnetas, mis on küllaltki universaalne. Mitte keegi meist ei tahaks [oletame] jäneseid tükkideks teha, aga arvan, et päris paljud saavad ähmaselt aru sellest uudishimust selle suhtes, kuidas oleks seda teha.

Sellest julmusest rääkides annab ta ilme millelegi, mis on igaühes olemas, mitte ei loo ulmelist portreed ühest "väga pahast inimesest".

Raamat "Äri" oli tore peaaegu-et-põnevusraamat karjäärisõltuvuses naisest. See oli hea, aga ei tekitanud nii võimsat elamust, et ma siinkohal pikalt sellest vatraks. Aga seegi oli muljetavaldav selle poolest, et autor kirjutas suht ebahuvitavalt tunduva idee väga ladusaks ja huvitavaks jutustuseks.

Ma soovitan igaüht neist raamatutest - "Mõtle Phlebasest" ning "Äri" vähem, kuid nagu Gaiman ütles - kui Banks oli hea, oli ta neetult hea. Ja kui ta oli halb, oli ta ikkagi hea. Kuid lõppu jäägu kajama pigem siiski see, et oma parimatel hetkedel on ta hiilgav.

http://journal.neilgaiman.com/2013/06/iain-banks-with-or-without-m.html