Heinrich Böll "Klouni silmaga"

7/10

Üks nurjaläinud elu, ühe perioodi kirjeldamine ja selle tagajärgede kokkulappimise katse
või
Ühe suhte nurjumisest ja kuidas katoliiklus selles süüdi oli

+ Paeluvalt groteskne, mitte-eemaletõukaval määral võõrastav
+ huvitavaid mõtteid-väljendeid, kui püsib irooniline ("Ateiste sallin ma kõige vähem, sest nad ainult jumalast räägivadki"), muuseas "kitsemäng" mürgeldamise kohta kõlab naljakalt
+ huvitavas keelekasutuses tõlge (toredaid ja praeguseks üldiselt vähekasutatud fraase ja väljendeid)
+ häid stseene, sellest saaks omamoodi huvitava filmi tõenäoliselt

- pidev soigumine katoliikluse teemadel hakkas minule tüütavaks muutuma
- kohati näib jooksvat mõnusalt, kohati kuidagi logiseb. Hüpped teevad lugemise kohmakaks.
- Peategelane ei sümpatiseerinud, ta näis kehtestavat oma maailma peamiselt läbi eituste. Võitlemine, kuid mille juures võit poleks minu meelest midagi lahendanud.

Mulle ikka meeldib lugeda Nobeli-laureaate. Kuid Bölli "Klouni silmaga" rõhus sotsiaalsete probleemide kujutamisele, mis mind üldiselt paraku külmaks jätab. Või sedapuhku jättis - kui aga tutvuda ajajärguga rohkem ja tajuda kogu konteksti terviklikumalt, siis selline teos võiks olla päris huvitav, illustreerimise mõttes.
Paraku ei tea ma aimata, mis võiks olla igavam asi, millega tutvuda.

See-eest oli igati seks tekst. Kirjutatud hästi, sõna valdava käega. Palju häid lauseid. Muid teoseid kaeks uudishimuga. Seda praegustki peaks kunagi üle lugema. Kui on õigem hetk selle teose jaoks.