David Levithan "Armastuse sõnaraamat"

7/10

Ilukirjanduslik "sõnaraamat". Igal leheküljel on sõna ning "definitsioon" - mingi elamus või mõte või mulje sellest sõnast. Tekib korduv motiiv ühe armastusloo näol. Esitatakse kõik etapid kohtumisest lahkuminekuni. Mitte aga kronoloogilises, vaid tähestiku järjekorras.

Tegelikult on see täiesti tore raamatuke. Mingite eredate hetkede loetelu. Romaan ilma "mitteolemise" hetkedeta, mis teeb elust elu. Aga kirjandus võibki olla intensiivsete hetkede loetelu. Eesmärkide poolest nagu mõni isiklik luuleraamat. Või ehk nagu mõni SMS-romaan - mingi tänapäevane keskendumist mittevajav romaan. Aga ma ei võta seda praegu negatiivsena. Kuni autoril on oskust seda ülal hoida.

Kõike pikemad sissekanded (Oot, sõnaraamatul on vist "artiklid"...? Njah, see siin mõjub pigem nagu päevik, nii et ütleme "sissekanded") vältavad paar lehekülge. Kõige lühem tuleb kohe meelde:
"Love, armastus
Ma ei hakka isegi üritama."
(Kuivõrd kogu raamat ongi selle üritamine, ei ole see midagi niiväga cop-out.)

Teised lühematest aitavad ilmestada osapooli -
"Antsy, sipelgad püksis.
Ma vandusin, et ei vii sind enam kunagi ooperisse." - ja aitavad salamisi maalida pilti kahest inimesest ja nende kohati idüllilisest, kohati düsfunktsionaalsest suhtest. Kumba see pigem on, ei aimugi neist hetkedest.

Pikemad mõjuvad selliste monoloogidena, mida Harry jutustaks Sally'le. Pilguheit tegelasse või mingisse erilisse arusaamisse või möödarääkimisse. Kumbki neist pole ühelgi juhul määrava tähendusega, ei kõrghetked ega madalseisud - aga need aitavad ilmestada selle suhte problemaatilist mitmekülgsust.

Siin ei saavutata midagi väga uskumatut. Aga ükski lehekülg pole halb. See kõlab pooliku katsena raamatut kiita, aga tõepoolest - mingit parajalt head luulelist vaistu peab olema, et seda niimoodi õnnestuma panna.

"Flux, vool
Loomulik olek. Meie tujud muutuvad. Meie elud muutuvad. Meie tunded teineteise vastu muutuvad. Meie kursid muutuvad. Laul muutub. Õhk muutub. Dušivee temperatuur muutub.
Lepi sellega. Me peame sellega leppima."

Võib-olla on see peamiselt lugu ühest ebaõnnestunud suhtest. Võib-olla aga mitte. Ehk on mõne lugeja jaoks klaas siiski pooltäis ja nad oskavad selles näha kirjeldust teetakistusest ühes suhteidüllis. Või mis Sa arvad?