Nicole Krauss "Armastuse ajalugu"

7/10

Üks raamat ja selle seosed mitme erineva loo haruga, tegelastega ja nende saatusega. 
Või:
Autor oli otsustanud, et tal ei tohi seda teksti kirjutades igav hakata.

+ Ei hakanudki päris igav
+ Loo liinid mõjusid igati armsalt. Noor armastus ühelt poolt, igatsus ja nii edasi.

- Kuidagi ebavärskelt mõjus, ehkki konstrueeritud oli üsna huvitavalt.

Erinevate riikide kirjanduse kohta ei julge kunagi midagi üldistavat öelda. Siiski tekib mingi aimus briti kirjanikest, mingine ameerika omadest, mingi Saksa omadest ja nii edasi. See raamat mõjus hispaanialikult - maagilise tooniga, mis pole tegelikult muud kui juhus ja kokkusattumused. Lisaks oli nimede ja skeemide kordumine läbi kõigi nende lugude, mis tuletas meelde "Sadat aastat üksildust".

Või meenutas see hirmsasti hoopis Carlos Ruiz Zafoni "Tuule varju", milles on samuti üks saladuslik raamat, mis mõjutab tegelaskonda oluliselt. Mõlemal juhul on üldiselt võttes tegemist hispaaniapäraste mõjudega. Kas see on Ameerika kirjanduses märgatav nähtus, mille üks esindajaid on Krauss? Või on Ameerika kirjandus hoopiski üks suur kompott väga erinevaid mõjusid - nii leiduks mõni inglisepärane, mõni saksapärane ja mõni Krauss, kes kirjutab hispaaniapäraselt?

Väga suur roll on ilmselt ka kirjastajatel selle kujunemisel, milline on mõne piirkonna kirjandus.

See raamat pole kindlasti mingi suvanaistekas. Autor on päris kavalalt üles ehitanud selle asja, mis on täiesti nauditav, kui jaksata kaasa mõelda. Kuid see mõjub siiski natuke nagu konveierilt tulnu, kuivõrd üks hästi kirjutatud tekst saab olla liinilt tulnud. Võib lugeda, võib ka mitte. Ei taha ka midagi ette heita ja mõni satub sellest ilmselt elevusse ka. Ma ei kujuta aga ette, et ükski eluolukord minule seda võimaldanuks.