6/10
Sisyphoslik lugu vastuhakust. Ja liivast. Siin on rohkem liiva kui Düünis.
+ Kui kirjutada pea monomaaniliselt ühest asjast, siis leidub huvitavaid detaile selle kohta. Nii on see natuke nagu "Parfüüm" mingi külje alt - kui too uppus lõhnadesse, siis see praegune räägib liivast, elab liiva ja muudab selle maailmaks, milles elada.
- Peategelase ärevust oli ebameeldiv jälgida. Tegelased käitusid vaheldumisi lakooniliselt vaikides või ärritunult karjudes. Meenutas seda, miks mulle jaapani draamad sageli ei meeldi.
Minu esimene kokkupuude Kobo Abega polnud mingi eriline elamus. Tekst oli hästi kirjutatud. Igav ei hakanud. Reaktsioonid olid põhjendatud ja huvitavalt, mingi teatava poeetilise sulega, oli maalitud kogu tema olukord selle totruses ja samas paratamatus traagilisuses. Kuid sedapuhku ei töötanud see minu peal. Ootan järgmist elamust, mis võiks lunastada või nii.
No comments:
Post a Comment