tag:blogger.com,1999:blog-4657541911748755758.post8572674428091398261..comments2023-03-31T06:37:38.103-07:00Comments on Tõnise lugemispäevik: China Miéville "Linn ja Linn"houndiehttp://www.blogger.com/profile/14171074917784627655noreply@blogger.comBlogger4125tag:blogger.com,1999:blog-4657541911748755758.post-61421200898729495472013-06-27T03:05:18.630-07:002013-06-27T03:05:18.630-07:00See kirjanikust rääkimine võis ka olla hiljem. Kui...See kirjanikust rääkimine võis ka olla hiljem. Kuidagi lihtsalt ühendan Sind selle nimega.<br /><br />Žanrist rääkides - mul oli selle väljatoomisega ehk see häda või vajadus, et pidades seda ulmeks (Hugo auhind ikkagi) oli natuke kahju leida lugu, mis toimub "In a world where not much makes sense" (Humphrey Bogarti häälega öeldud). <br /><br />Selle "kirjutan korra igas žanris" asjaga on see häda, et see eeldaks meisterlikkust igaühes neist - aga vastavale žanrile ei saaks ju läheneda teisiti kui et lähtudes mingist sisemisest stereotüüpide massist. Kirjutamist hakkab omamoodi ajendama see, mida selles žanris muidu tehtaks, mis on kuidagi jama. Vahet polegi, kas neid reegleid järgitakse või mässatakse nende vastu. Kui novelli ulatuses on see äratajumine huvitav (oo, see on ikka truu noir või truu campy ulme või mis iganes tema katsetused ka poleks), siis romaani ulatuses on sellisele taotlusele raske õhinaga läheneda.<br /><br />Ma ei ütle, et ta siiski ei kirjutaks neid raamatuid hästi. Ta on tegelt väga hea kirjanik ju. Ma lihtsalt väljendan oma skepsist.<br /><br />Mis puutub New Weirdi, siis see paistab mulle teatavas mõttes anti-koolkonnana - tea, kuivõrd sellised teosed omavahel suhestuvad või suhestuda püüavad. Wikis on öeldud, et keegi ei saa aru, mis see New Weird õieti on, millest tahaks järeldada, et sisemist süsteemsust ei taotleta. Jah, "speculative fiction with a literary slant" või "slipstream with a tinge of weirdness", aga see jääb siiski piisavalt ümmarguseks definitsiooniks. Pigem näivad New Weirdi asjad suhestuvat hoopis teiste žanritega, mida nad kummaliseks teevad.<br /><br />Kuid selle mõtteni viib mind peamiselt "Linna ja linna" kogemus, kus noir oli New-Weirdistatud.houndiehttps://www.blogger.com/profile/14171074917784627655noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4657541911748755758.post-27459513570166889182013-06-19T03:05:27.724-07:002013-06-19T03:05:27.724-07:00Ei saa öelda, et ma oleksin kirjanikust kuidagi se...Ei saa öelda, et ma oleksin kirjanikust kuidagi selle romaani väljatuleku aegu rääkinud, ise alles tutvusin üsna hiljuti, kindlasti mitte 2009. Ikka mingi akadeemiline värk ja intervjuud.<br /><br />Mieville'i žanripaigutusega on see probleem, et ta on endale võtnud sihiks kirjutada nö "romaan igas žanris", seega ka kõik tema senised üheksa raamatut kipuvad langema väga erinevatesse lahtritesse. Ja Mieville'i ei paigutadagi enamasti üldse ulmekirjanduse valda, ainult "Embassytown" on enamvähem selge ulme, muidu seostub ta ennekõike ju New Weird vooluga, mis võtab hoopis malli 20. sajandi alguse horrorist ja muust sellisest veidrast. Noir pole ka sealt kaugel.<br /><br />Aga kes arvab, et see linnas kirjeldatud olukord tundub ebausutav, siis mingu uurigu kuidas Iisreali ja Palestiina poliit-maastik toimib. Vaat hullemgi veel kui Mieville suutis eales kujutada. :Dtshiifnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4657541911748755758.post-66702044205137854182013-04-19T16:21:29.598-07:002013-04-19T16:21:29.598-07:00Piiri esiletoodud seos Borgesega viib mõtte veidi ...Piiri esiletoodud seos Borgesega viib mõtte veidi suunas, et Borges võis endale rohkem lubada hägustamist, sest ta kirjutas novelle. See borgeslik selles oli khuul - ja kui välja jätta kogu noir, siis jäänukski huvitav novell linnast ja linnast, mis avardanuks mõtteid teemal "kui paljut meie kõikjalnähtavast lülitame vägisi välja oma teadlikust nägemisväljast?".<br /><br />Kahjuks tuleb mõista Jüri Kallast (tänane sünnipäevalaps!), kes ütles, et mida kaugemale seda luges, seda rohkem läks nägu morniks, seda plassimaks lugemiselamus. Sest see mittenägemise-küsimus on huvitav mingi kahtlase potentsiaalse ülivõrdena. Kuid raamatus välja kirjutatud kujul muutus paratamatult ebausutavaks. Borgese puhul ebausutavuse küsimust ei teki, aga siin siiski.<br /><br />Njah, allegooriaks muutub. Aga flirtides tõsimeelse reaalsusega, noiriliku karmusega, ei lasknud raamat õieti nautida selle fantaasia ulmalisust.<br /><br />Borgese-paralleel on põhjendatud küll. Kuid ainult ühes aspektis. Teoses eneses peituv teine aspekt rikub aga selle paralleeli ja ühtlasi rikub teose maagilise potentsiaali.houndiehttps://www.blogger.com/profile/14171074917784627655noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4657541911748755758.post-4378301760550287662013-04-19T14:22:01.547-07:002013-04-19T14:22:01.547-07:00Peeter Piiri ka kirjutas:
http://www.ekspress.ee/n...Peeter Piiri ka kirjutas:<br />http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-semiootiline-eksperiment-film-noiri-stiilis.d?id=45012605<br /><br />Eks see teos vist olevat eeskätt sotsiaalkriitika, sotsiaalne antiutoopia, allegooria. Sellisena muidugi mitte mingi eriline ulme. Miéville on ju kange ja aktiivne sotsialist. A ma ise ei ole lugenud - ei viitsinud, ei tundunud eelinfo põhjal huvitav.Anonymousnoreply@blogger.com